Autor: Christiin

20-08-2009 11:24:38

Kaks naist, Kaks last ja üks mees

Lugu armukolmnurgast kuhu on segatud ka 2 last. Lugu on mina vormis, et oleks parem lugeda kuid mitte minust.

Olen täiesti tavaline noor Eesti naine. Noor veel, alles 21, aga elu näinud rohkem kui mõni oskaks lootagi. Mul on peagi 2 aastaseks saav väike tütar. Nüüd aga räägin, kuidas ma selle väikese ime endale sain.
                2006 aasta kevadel, olin sõbrannaga klubis. Järsku hüppas ligi üks isa sõber ja tõstis mu tutvusepoolest üles. Kuna ta oli purjus, kukkusime maha ja ma sain haiget. Isa sõber, nimetame teda Keviniks, vabandas ja pakkus, et viib mu hiljem koju. Me tantsisime ja rääkisime tol õhtul palju. Hiljem otsustasime, et veedame selle öö koos. Ma ei olnud enam süütu  ja mõtlesin, et lihtsalt üks öö selle vapustava mehega, keda olin juba lapsepõlvest saati imetlenud. Seks oli hea, palju parem kui enda vanustega. Ikkagi kogemustega mees, minust 15 aastat vanem. Tegime asju, millest varem polnud julgenud mõeldagi. Hommikusöögil vahetasime numbrid.
                  Ma mõtlesin, et see oli ainult üks öö ja rohkem ma temast ei kuule. Vahel vaid näen, kui ta isale peaks juhuslikult külla tulema. Paar päeva hiljem kutsus ta mu mereäärde. Me rääkisime ja asi viis jällegi seksini. See oli isegi parem kui esimesel korral! Kuna ta oli abielus ja tal oli poeg, mõtlesin, et nüüd on kõik. Sellest ei saa nagunii asja. Ta helistas mulle igapäev ja saatis messe. Ma ei vastanud. Peale paari päeva kõnede ja messide saamist andsin alla ja kohtusime jälle. Kevin rääkis, et on naisega vaid lapse pärast koos. Tean, olin loll ja uskusin. Me hakkasime regulaarselt kohtuma ja loomulikult ka seksima. Meie kohtumispaikadeks olid hotellid ja külalistemajad. Minust sai armuke, kalleid kingitusi ja muud sellist ma ei saanud. Me ei käinud isegi avalikes kohtades koos.
            Ühel suveõhtul läksime autoga sõitma. Meil juhtus avarii, millest kirjutasid ka kõik lehed. Meie nimed olid välja toodud. Kartsin kohutavalt, et vanemad saavad teada, et meil on suhe. Samas lootsin, et tema naine saab ka teada ja annab viimaks Kevini vabaks. Kahtlused olid kõigil, aga Kevin suutis neile selgeks teha, et ta oli hea sõber ja tõi lihtsalt lapse koju. Just nimelt - lapseks ta mind nimetaski. Olin mitu päeva vihane. Emale jäid omad kahlused, aga needki hajusid ajapikku.
            Aasta möödus ja ma avastasin, et olen rase. Jooksin kohe oma head uudist Kevinile teatama. Mõtlesin, et nüüd, kus meil on ka laps tulekul, jätab ta oma naise ja saame koos olla, nagu korralik pere. Kevini vastus viis mu täielikku masendusse. Nimelt tema tahtis, et ma teeks aborti. Pani mulle isegi aja kinni ühte kallisse Tallinna erakliinikusse. Terve sõidu ma nutsin, sest ma tahtsin nii väga seda last. Kliinikus tehti mõned analüüsid ja kästi paari päeva pärast tagasi tulla. Läksime siis tagasi ja arst teatas, et ma ei saa aborti teha. Liiga hilja. Ma olin seitsmendas taevas, mõtlesin, et kõik võib ikkagi hästi lõppeda.
            Tuli kätte päev, mil pidin vanematele oma rasedusest rääkima. Kuna ma õigeid sõnu ei leidnud võtsin ultraheli pildi ja panin selle ümbrikusse ning kirjutasin peale „minu tulevik“. Jätsin ümbriku köögilauale ema ootama. Mu ema sai vihaseks. Ta ei suutnud uskuda, et tema tütar, kes peaks sügisest ülikooli minema, hakkab hoopis üksikemaks ja ei taha öelda, kes on lapse isa. Ta viskas mu kodust välja. Elasin vanaema juures. Tundeid, mis sellel ajal mind valdasid on raske kirjeldada. Ühelt poolt olin ma kohutavas masenduse, et mu vanemad mind ei toeta ja teiselt poolt jällegi õnnelik, et minus kasvab uus elu. Mitme kuu möödudes kolisin koju tagasi. Elasime koos vaikuses, minuga ei räägitud ja ega mul ka neile midagi öelda polnud. Nad olid ikkagi hüljanud mu siis, kui ma neid kõige enam vajasin.
            Jaanuaris sündis mu kaunis tütar. Suure sõdimise peale sain talle ka isa perekonna nime. Vanemad hakkasid minuga lõpuks rääkima. Tundus justkui kõik hakkaks paremuse poole liikuma.
            Nüüd kui pisike hakkab juba kaheseks saama on suhted vanematega korras. Kevini naine teab kõike ja seisab ikkagi tema kõrval. Kevin räägib, et majanduslik olukord ei võimalda praegu lahutada ja poeg vajab isa. Aga minu tütar? Temalgi on isa vaja ju. See, et ta Kevinile vahel meelde tuleb ja teda korra vaatamas käib pole veel isaks olemine. Me seksime endiselt ja ikkagi loodan, et kunagi saame koos olla nagu perekond.
 

Christiin