Autor: brittrosenberg

23-06-2009 00:06:02

Üksinda shoppamine - võlud ja valud

Sellest, mida head ja halba toob endaga kaasa üksi poodides käimine.

Iga naise elus tuleb kunagi kord, mil ta peab üksi shoppama minema. Kuigi üksinda poodides ja ka näiteks kinos käimist kardetakse alati piisavalt, on sellistel asjadel nii miinus- kui ka plusspooled.
Miinused:
1. Narrimine.
See on see ah-sa-oled-üksi-me-võime-norida värk.
Läksin üksi linna ja panin ennast ilusti riidesse, et ma end paremini
tunneks. Meeste jaoks võrdub see automaatselt kerge saagiga või
litsidega. Minust sõitis mööda üks rullnokkade auto, ja sealt karjuti
mulle midagi tussist ja pampersitest. Väga originaalne.
Pampersitest
veel niipalju, et algul ei teinud ma sellest välja, aga kui pärast üks
mees minult poest ka küsis, et kus pampersid võiksid asuda, muutusin
murelikuks. Kas ma näen välja nagu pampers? Kas mu riided meenutavad
pampersit? Või kõige hullem - kas ma näen välja nagu rase, et mul
pamperseid kunagi vaja läheks? Teistega koos olles mul selliseid asju
ei juhtu...
2. Asjade ostmine, mida absoluutselt vaja ei lähe.
Jahhh...
kui pole kelleltki nõu küsida, läheb nii... nagu läheb. Eriti jama on
veel siis, kui isegi telefoni teel pole võimalik kellegilt nõu küsida.
Siis lõpetataksegi nii, nagu mina täna, täiesti suvaliste ja imelike
asjadega - 2 muffiniga patsikummgai; 2 paari lühikeste pükstega -
froteest ja sametist (praagid, nöörid tagapool, aga see on ju suva,
sest "keegi nagunii ei näe"); lilleliste tennistega, mida juba sada
korda varem vaadatud ja osta tahetud, varem polnud neid eriti vaja,
nüüd üksi osteldes aga äkitselt oli; valge tanktopiga(samasugune mul
juba on, aga väiksem suurus); ja lõpetuseks - number liiga suurte
teksastega, mis on ülevalt kottis. Mul lihtsalt polnud kedagi, kes poes
nõu annaks.
3. Kahtlusaluseks muutumine.
Kes see ikka üksi
poodides käib, eks? Nimelt käis ühe poe turvamees mul terve sealoleku
aja järgi. Ma käisin proovimas küll 4 korda ja võtsin iga kord kaasa
vähemalt 6 asja, aga see on normaalne, ei saagi ju kohe kõike niimoodi
osta. See, et ma üksi poodides käin, ei peaks mind ju kohe veel
kahtlusaluseks tegema... ega ju?
Plussid:
1. Aega on küllalt.
Ma
käisin läbi kõik poed, ja proovisin igal pool riideid täpselt nii kaua
kui tahtsin. Mitte keegi ei öelnud mulle et "tule vaata kas ma olen
neis retuusides paks" või ei vingunud, et ta ootama peab. Nii, nii,
niiii hea. Ma sain isegi imelikke asju proovida, ilma et keegi mu üle
kohut mõistaks.
2. Sinuga ollakse sõbralikud.
Sädistava
sõbrannadekamba vastu pole keegi sõbralik. Kui näed kena välja, ja oled
üksi, lastakse sind R-kioski järjekorras lihtsalt niisama ette ja
sellele lisaks veel naeratatakse sulle, küsitakse eraldi, kas panna
asjad kilekotti või mitte ja nii edasi. Selliseid asju lihtsalt ei
juhtu muidu.
3. Keegi ei mõista sind hukka, et sa palju raha kulutad.
Jakeegi ei vingu, kui ta midagi veel saanud pole. Vahelduse mõttes päris
hea. Ei pea end tagasi hoidma, sest kellegil pole samasuguseid rahalisi
võimalusi nagu sinul, ja samas ei pea kurvastama, kui keegi endale
sinust rohkem lubada saab.
Vahel on väga hea üksinda poodides käia. Siiski on mõningatel kordadel vaja kedagi, kes nõu annaks. Mitmekesi on
tihtipeale parem, aga väsitavam. Inimene on ju siiski iseenda parim
sõber, ja vahel lihtsalt on sellist üksi olemist vaja.
Siiski, mina küll lähemal ajal enam üksi poodidesse ei lähe.
Miks?
Üks sõna.
Froteepüksid.

brittrosenberg