Autor: brittrosenberg

26-06-2009 01:25:58

Eriti isiklike asjade jagamine

Kuidas teile oma väga isiklikke saladusi teistega meeldib jagada?

Mul on päris palju sõpru, ja paar-kolm väga head sõpra. Minul pole aga
eraeluga nii, nagu "Seksis ja linnas", et oma sõpradele igat detaili
kõigest rääkima peab. Kui üldse räägin, siis erinevaid asju erinevatele
inimestele vastavalt sellele, kuidas minusse ja sellese teemasse muidu
suhtutakse. Need, kes huvituvad mu probleemstest asjadest ka siis, kui
need päevakorral pole ja sellel hetkel muret ei tekita, saavad
arvatavasti ka hiljem teada, kui mul mõni mure siiski tekib. Mulle ei
meeldi, kui minust huvitutakse vaid siis, kui mul teiste jaoks midagi
põnevad rääkida on.
Tegelikult ongi saladustega täpselt nii,
nagu Mutt kirjutas - algul tahad kõigile rääkida, hiljem ainult endale
hoida. Kui mul mõni asi on, millest hirmsasti nagu rääkida tahaks,
üritan paar päeva kõigist uudishimulikest isloeeritud olla ja oma
saladused endale hoida. Ma ei armasta neid jagada, aga vahel tahavad
nad ise välja tulla. Edasi on juba rahulikum - kui olen suutnud
saladused endale hoida, on hea, kui olen need välja rääkinud, kahetsen.
Põhiline
põhjus saladuste mittejagamiseks - enamasti on mu saladused mured, ja
kuna minu jaoks ei ole vale inimesega jagatud mure pool muret, vaid
pigem enese hilisem süüdistamine, et miks ma pidin talle seda rääkima,
eelistan ma oma saladus-muret jagada kas ainult asjasse puutuvate
isikute või lihtsalt iseendaga. Kui aga saladus on midagi muud peale
mure, puudutab see arvatavasti ka kedagi teist, kes mulle väga oluline
on. Kui nii, siis võiks sellised asjad enamasti kahe inimese vahele
jääda. Mulle tõesti ei meeldi tähtsaid ja isiklikke asju kellegile
rääkida, ja ma arvan, et suhtes, ükskõik millises, peab mingi
privaatsus olema, ja selle rikkumist ei ole kellegil õigust nõuda.
Samas kui asi puudutab vaid mind, kardan häid asju ära sõnuda või ei
taha ma lihtsalt nendega uhkustada.
Ühesõnaga on
inimestevahelised suhted islikud. Kui ma midagi oma isiklikest asjadest
rääkida otsustan, tuleb sellega rahul olla, mitte nõuda minult rohkemat
ja mind millegagi rääkima mõjutada. Eriti pole rääkimine või
mitterääkimine kellegi otsustada, kuni ei olda ise samasuguses
olukorras. Ei saa ju öelda, et "mina küll räägiksin sulle". Igaüks
otsustab ise, mida ta räägib ja mida mitte. Kui te tahate minu asjadest
midagi teada, olge minu jaoks alati olemas. See, et ma teile oma suhete
detailidest ,siis kui teie tahate, rääkida ei taha, ei tähenda see
veel, et minult kunagi midagi asjade minemise kohta küsima ei pea.

brittrosenberg