Autor: Heyly

26-06-2009 01:59:45

Miks sa mulle nii tegid Toomas?

Minu sügavaim armumine ja petta saamine....

Õppisin kutsekoolis ametit ja tutvusin ühe noormehega ,arvatavasti mingi suhtlusportaali kaudu, täpselt ei mäleta. Me kohtusime ja ma armusin temasse väga, tema minusse ka, nii väitis. Kõik oli nii ilus, käisime kohvikus, jalutasime, ta sõitis Tallinnast iga nädal minu juurde , teise linna kutsekooli juurde siis. Hommikul tuli ja õhtul läks. Nii mitu kuud. See oli kõige ilusam aeg, mul jooksid külmavärinad üle kere kui ta  mind suudles, pole sellist tunnet enam kellegagi tundnud. Algas suvi, me olime koguaeg koos, sõitsime ta vanemate juurde ja minu ema juurde, kõik oli lihtsalt supper. Ta kinkis mulle kihlasõrmusegi, olin seitsmendas taevas.
Algas sügis, pidin kooli minema ja tema politseikooli õppima. Mäletan seda päeva kui läksin rongile ja ta mulle lehvitas, ta näos oli juba siis imelik rõõm, selline inimesest lahti saamise rõõm. Kuna olin õnnelik, ei pidanud seda nägu millekski. Kõik oli veel korras, kui minu kõnedele ei vastatud, kui vastatigi siis valetati et Toomast pole, ma ju teadsin, ta ei jäta oma telefoni laokile. Sain ka tema enda mitu korda telefoni otsa, lubas mulle külla tulla, olin jälle õnnelik. Läksin koolist koju ja ootasin bussi, millega ta tulema pidi, kuid teda ei tulnud....ta valetas....jälle. Selle bussi vastas sain mitu korda käia, iga kord ta lubas tulla.....kuid ta ei tulnud kordagi.Ta irvitas mu üle. Olin nii õnnetu. Ka sõppradel oli minust kahju, nad palusid et ma ta unustaks, kuid ma ei suutnud....mitte veel. Kirjutasin siis Toomasele kirja, kus palusin mulle tõtt rääkida, miks ta nii teeb. Ta vastas mu kirjale.....et tema armastab mind ja tuleb varsti....jälle valed. Lõpuks otsustasid sõbrad mu välja tirida sellest masendusest ja viisid mu peole, kus oli 5 kena ja armast kutti, ühele hakkasin ma ka meeldima ja ta hoidis end minu ligi, kuid oli selline sõbralik ja tore. Rääkisin talle oma kurva loo. Ta ütles, et sa oled juba küll kannatanud, aeg on teha otsus. Ja selle otsuse ma ka tegin. Kirjutasin Toomasele kirja, et aitab minu mõnitamisest ja kiusamisest, võtsin ta sõrmuse sõrmest ja viskasin minema. Ühe hetkega langes kuude pikkune koorem mu õlult ja olin jälle rõõmus ja heatujuline. Aga uskumatu, mis Toomas vastu kirjutas, selle asemel et tunnistada mu mõnitamist, kirjutas, et mina olen teda petnud, et ma olen valetaja ja pole teda kunagi armastanud. Ma ei saanud aru, kuidas sai temast selline inimene....Vastust sellele, miks ta nii käitus ei tea ma siiani.

Heyly