Autor: MrsMoritz

26-06-2009 11:49:31

Mis viib noored enesetapuni?

Inimesed ei mõtle enesetappudele enne, kui see on tabanud nende lähedasi. Kui see juhtub, tekib musttuhat küsimust ja täiesti enneolematu valu.

Eestis on aastas ligikaudu 600 enesetappu, enamasti võtavad endalt elu mehed. Mõeldes meie rahvaarvu peale, on see arv hirmuäratav. Isegi üks ainus on liiga palju, sest ükskõik kui lootusetu inimesele tema elu, olukord võib tunduda, on ALATI igale murele lahendus. Mis siis viib inimesed nii kaugele, et nad on võimelised kõigi oma lähedaste südamesse parandamatu haava lööma, ja endalt kõik võimalused võtma? Kuna olen ise viimase nelja kuu jooksul kokku puutunud selle teemaga 3(!) korda, julgen väita, et üheks süüdlaseks on pinnapealsus inimsuhetes. Palju on neid kes hetkel süüdistavad kõiges majanduskriisi, aga see kriis kui selline on ju vaid üks mööduv nähe, millest inimesed teevad palju suurema probleemi kui see väärt on. Aga meie omavahelised suhted, usaldusväärsus, armastus.Tänapäeva kiires maailmas on need meie valukohad. Nagu ütlesin, on see probleem silma jäänud just noori inimesi silmas pidades. Kas pole nende inimeste õnnetus saatuses/saatusetuses süüdi just inimeste omavaheline leigus. Paljud meist on endas, enda maailmas ja asjades nii kinni, et keegi ei hooli enam teistest, sellest mis toimub kellegi hinges. Meil pole aega tegeleda oma tõeliste probleemidega, just nendega mida pole võimalik näha. Keskendume tööle, rahale, koolile, suheldakse nii ükskõikselt nagu oleks meil aega rääkida veel tuhat aastat. Aga aeg jookseb meil kiiremini käest kui oskame arvata. Uskuda, et inimesed ongi sellise käitumisega rahul, on enesepettus. Kui palju me ümberringi kuuleme, et endalt on elu võtnud kõige elurõõmsam, naeratavam ja lõbusam inimene terves maailmas. Aga maski taga on ürgne inimloomus, mis ei saa elada ilma kuuluvustunde ja läheduseta. Kiire pidu, nali ja naps pole lähedus, ja see ongi tänapäeva noorte traagika. Me ei oska enam tõeliselt suhelda, päriselt rääkida, ja mõttega kuulata. Kindlasti on nii mõnigi teist meeleheite hetkedel vähemalt mõelnud oma elu lõpetamise peale, ilmselt mõned ka katset teinud..Minu soov on, et me kõik õpiksime hoolima ja huvi tundma, sest elu on ilus, ning ilusamaks muudab selle just ehe ligimesearmastus. Kahjuks aga pole paljudel aega oma sugulastelegi aegajalt "Tere" öelda. Ning lõpuks, on palju neid inimesi, kes suhtuvad enesetapu teinud inimestesse üleoleku või põlastusega-see on vale ja isekas. Suitsiidi läbi haiget saanud inimesed kuuluvad kohe ka ise riskigruppi, seega tuleb neile erilist tähelepanu pöörata. Enesetapp on selle maailma üks valusaimatest tragöödiatest, mida ei tohi kergelt võtta. Lähedastele on see solvav ja ääretult piinav, ja lahkujaid tuleb austada ka siis, kui nad lähevad omal soovil.

MrsMoritz