Autor: Stiiiiina

29-06-2009 22:05:40

SURM II.

Skalpelliga tegi ta lõike mu südame juures. Ta eemaldas mu südame ja pani selle spetsiaalsesse karpi.

Ma ei suutnud säilitada rahu. Paaniliselt ahmisin õhku lootes et asi paraneb, kuid lootusetult..
Asi läks aina hullemaks. Mu näotoon muutus punaseks. Mu silmad soovisid sulguda ja mu elu tahtis välja lipsata.. Ma proovisin vastu võidelda kuid tulutult. Ning nii see juhtus. Ma surin. Mu elu lipsas minema. Nii ma siis vedelesin elutult hommikul kell 5.00 Stroomirannas. Mina noor tütarlaps.. Pupillid suured, pluus lahti rebitud, suu pärani, ninast voolas verd välja. Ma nägin ise ennast lamamas maas , liiva sees sel hetkel kui ma vaba hingena hõljusin enda elutu keha juures jälgides ümbruskonda. Mu keha juures lamas ja jälgis keegi.. Kes silmitses mind ja lihtsalt istus kõrval ja vaatas. Ta võttis oma kotist mis lebas ta kõrval välja operatsiooniasjad. Skalpelliga tegi ta lõike mu südame juures. Ta eemaldas mu südame ja pani selle spetsiaalsesse karpi. Teisest karbist võttis ta välja varesekolba ja umbes 15 hundihammast. Ta asetas nad sinna kus hetk tagasi mu süda lebas.. Ta õmbles haava kinni ning enne lahkumist pani ta veel mu kaela varesemedaljoni. Ta hakkas minema kõndima kuid seisatas ja vaatas taha jälgides mind, hinge ja lausus poolsosinal
,, Sa võid nüüd tagasi minna. ''
Mul polnud küll soovi minna tagasi oma piiinatud ja rüüstatud kehasse.. kuid nagu mingi veider jõud oleks mind juhtinud .. Kõik läks mustaks..
Ma Ärkasin. Avasin oma silmad , ahmisin õhku. Tundsin piiinavat valu oma rinnas. rindkere oli tuline ja tuimestavalt valus. Ma jälgisin oma rinda ja märkasin et selle peal on kinni õmmeldud haav mis veritses. Jälgides oma käsi märkasin et mu käed olid täis musti laike . Paanikas ja täis arusaamatust tõusin püsti ja sammusin nii kiiresti kui sain minema. Ma kõndisin koju . Mu kodu asus stroomiranna lähedal. 5 min hiljem olin juba oma maja ees. Seistes oma välisukse ees märkasin ma et see oli puruks löödud ning ukse kõrval olev aken oli kildudeks.
astusin sisse , kõik mu mööbel oli puru ning mu riided ja asjad vedelesid ümberringi.
,, No toree..'' laususin torisedes omaette.
Kuna valu mu rindkeres oli liiga suur hoidsin ma sealt kätega kinni.
,, Huvitav.. kuidas ma hetkel käin ja hingan kui mu süda on psühhopaadi kotis?''
Koridori sisenedes möödusin ma peeglist , korraks vaatasin ma end ning ehmatusega märkasin et mu silmad oli üleni mustad..
,, Mis toimub ? '' laususin ma endale ikka shokis ning jälgides end. Mu nägu oli täis musti laike. Hetk hiljem kui ma korraks pilgutasin oli Tema , mu taga...

Stiiiiina