Autor: katakarol

06-05-2010 15:19:42

Üleelamised

Omad kogemused lapsevanemana

Kappab ja kappab ... ei, see ei ole sinise ninaga vapper hobu - see on emme oma suhteliselt mittehooldatud sõidukiga, mida kõik su klassikaaslased põlgavad romuks, sest see ei ole ju jeep ega säravpunane ja nagu üks tark klutt teadis teatada - emad üldse ei peaks autodega sõitma - naised ei sõida autodega! No mis teha - emme töökohas küsitakse ka alatasa, et mida sa naine nende autoratastega teed, esimest korda näen, et naine vahetab ise autol rattaid! No tõelisele isasele on selge see, et ega seal majas meest küll ei ole ... ! Selgusetuks jääb meile aga see, kas ema peaks nõndakaua bussiga sõitma kui isa väljamaalt töölt tagasi tuleb? No umbes kuu või paari pärast.
Jaah ... life sucks!!
Seda, et suurtest inimestest ei ole mingisugust kasu saime me juba teada juba lasteaias. Ega siis tädid kasvatajad ei väsinud õpetamast, et kui ikka ei jõua lapsele hiljemalt kella kolmeks järele siis tuleb teine töökoht leida! Loomulikult - laps tunneb pealelõunal üksikuna kui teised, sõnakuulelikud vanemad, on oma võsukesed koju viinud või tänavale valla lasknud lapsepõlverõõme nautima. Ega siis kasvatajad siin ei pea mingit nukrutsevat last taluma... samal ajal on teada ka, et laps igavene kitupunn on. Saab kuuri taga teiste käest tohlaka ja tuleb kaebama ka! Öeldi ju, et mängige ilusti! Aru ei saa või! Ja kaebupunne ei salli keegi!
Eks sai isegi õpetatud, et tõmba teisele nii, et tatt verine ja teist korda torkima ei tule ... laps vaatas meile, vanematele kaastundlikult otsa ja seletas, kuidas tüdrukuid ja endast väiksemaid ei või mitte lüüa ... miks nemad teda lüüa võivad, pole mul siiani aimu.
 

katakarol