Autor: Netikass

01-07-2009 18:09:15

Ekstreemne Eksperiment :)

Jättes kõrvale selle, et olen vaid 15-aastane, polegi see ju nii ekstreemne, kuid minu sooviks on teada saada ning ka tunda, mis siis kehaga tegelikult toimub. Eksperiment seisneb selles, et ma üritan 5 päeva olla söömata.

[ Kuna tegelikkuses on käimas juba kolmas päev söögita, lisan siia eelnevad tähelepanekud ja jätkan õhtupoole. ]
[i]29.juuni, 2009.a[/i]
[u]Kell 02.01.[/u]  Hommikul ärgates ei tohi 5 päeva söögi poole vaadatagi. Imelik mõelda. Natuke on pabin ka sees, et kas ikka saan hakkama. Kuidas keha reageerib? Kaotan paar kilo ning viie päeva möödudes tuleb kõik kahekordselt tagasi? Eks näis.
Hetkel on suurim motivatsioon eneseületamine. Kas ma suudan; kas minus on piisavalt jõudu; kas minus on piisavalt tahtmist.. Mida ütleb kõige selle jama peale organism?
Jah, ma olen selliste "paastumiste" kohta internetist lugenud. Kuid see pole see, kuskilt ei ole ma saanud piisavalt põhjalikku informatsiooni. Pealegi olen ma alati soovinud pigem kogeda, kui lasta teistel seda teha ja ise vaid kõrvalt vaadata..
Mu poiss on aga eksperimendi vastu ja kardab, et viskan sussid püsti. Olen suhtelistelt kindel, et seda ei juhtu! Eelnevalt olen olnud söögita kuni poolteist päeva ja seda väga edukalt.
[u][b]Esimene päev.[/b][/u]
[i]Esmaspäev, 29.juuni, 2009.[/i]
[u]Kell 14.21.[/u] Hetke seisuga pole midagi tarbinud. Ja kusjuures ei taha ka. Väga soe ilm on, niiet ei imesta. Siiski peaks midagi jooma.
[u]Kell 20.33. [/u]Kõht korises natuke paar tundi tagasi, kuid nüüd on enesetunne jälle üllatavalt hea. Praeguseks olen joonud meeletus koguses (põhiliselt) õunamahla. Üsna pea lähen poisiga kalale, et aeg kiiremini mööduks ja söögile ei mõtleks. Väike katsumus oli see, kui sugulased külla tulid ja totaalseks söömisralliks läks. Hoidsin eemale ja ei tundnudki, et tahaks väga nendega ühineda. Peavalu ja loidumis/väsimustunnet pole.
[u]Kell 02.13. [/u]Umbes tund tagasi andis kõht endast taas korraks märku. Ei valutanud, vaid korises. Jõin veits õunamahla ja läks üle :) Ei tähelda väsimust ega jõuetust. Väga tavaline tunne on. Esimesed paar päeva pidid kõige hullemad olema, kuid kui tänane oli "raske päev", siis "kerged päevad" tulevad päris lebod :D. Võibolla minu katsumused alles tulevad, kes teab.. Lugesin paastumise kohta netist. Loetu põhjal peaks 5 päeva suhteliselt käkitegu olema. Mis kõige parem, 5 päeva söögita mõjuvat pigem hästi, kui halvasti. Jehuu!
[u][b]Teine päev.[/b][/u]
[i]Teisipäev, 30.juuni, 2009.[/i]
[u]Kell 10.48.  [/u]Olen kaheksast üleval. Süüa tahaaaan!! Tundub, et täna ongi see kõige raskem päev:( Vaatasin salatit ja mõtlesin, kuidas ma seda söön :D:D Samas hakkab vahepeal paha, kui toidule mõtlen või seda vaatan. Täna istusin perega söögilauas ja jõin teed. Sellist asja ei tohi korrata. Muidu on tõsiselt vastik- kordamööda iiveldus ja tahe süüa. Kõht pole oma olekuga täna üldse rahul.
[u]Kell 23.58.[/u]  Tänane päev oli suht hull. Alustades sellega, et õues olles läks päris mitu korda silme eest mustaks. Aga ma arvan, et see oli liigsest päikesest. Mis mulle rohkem muret teeb, on meeletu kõhuvalu, mis mind kella 9 aegu piinas. Asi oli nimelt nii, et ema kinnitas, et arbuus on pmst vesi ja seda võib süüa. Vaidlesin talle tükk aega vastu, kuid lõpuks sõin natuke.. Vaid minut pärast lõpetamist hakkas kõht jubedalt valutama. Ema arvab, et süüdi on Aura (pohla) gaseeritud vesi, kuid ma võtsin valuvaigisteid (selle sama veega) ja valu lõppes:). Arbuusi söömist kahetsen jubedalt. Loodan, et see ei riku kogu ettevõttmist ära! A ja liikudes nüüd eksperimendi (minujaoks) kõige vähemtähtsa teemani, siis hommikul kaalusin end ka- esimese päeva hommikuga võrreldes muutusi pole.
[u][b]
[/b][/u]

Netikass