Autor: Kunksu

03-07-2009 21:39:00

Suvekuumus tapab ka koeri!

Ülioluline info koeraomanikele!

Avaldatud ajakirjas KOER 2/2007, lk.7
koostatud internetiartiklite põhjal
Suvekuumus ja koerad?
Kaunis suveaeg taas kätte jõudnud! Kuigi Eesti suvi pole kuigi pikk, on ka meie suves tavaliselt mõni kuumalaine. Paljud käivad peredega ka reisimas, pereliikmete hulka kuulub ka lemmikloom.
Kahjuks on kaunil suvel ka ohtlikum pool, millega tuleb alati arvestada. Nii mõnigi on igal aastal selle unustanud ja nii mõnigi koer on seetõttu igal aastal maailmas hinge heitnud või saanud tervisekahjustusi, mis mõjutavad teda kogu ülejäänud elu.
Ettevaatust – kuumade ilmadega!
Üsna levinud valearvamus on, et koerad taluvad kuumust inimestest paremini. Koera normaalne kehatemperatuur on 38-39 kraadi, talle võib eluohtlikuks osutuda temperatuuri tõus 41-43 kraadini. Palavate ilmadega pole selleks palju vaja – liiga kaua palava päikese käes, ülekuumenenud auto, stressiolukord või intensiivne treening suudavad koera kehatemperatuuri tõsta kiiremini kui koer ise end jahutada. Koer ju ei saa inimeste moodi üle kere higistada. Ja nii ongi lihtne saada kuumarabandust. Mille vältimine on ju väga lihtne!
Üks hea reegel: kui on endal liiga palav olla õues, on seda ka koeral. Palavate ilmadega tasub koertega tegeleda enne ja peale päevakuumust, jalutuskäigud lükata õhtusele hilisemale ajale. Kui on vähegi võimalik, siis jäägu koerad koju ja tuppa. Õues elavate koerte puhul peab jälgima, et nende territooriumil oleks varju, koerakuudist ei pruugi alati abi olla – ka see võib seest liigselt kuumeneda. Eriti hoolikas peab olema koeraga autos. Ei peagi olema väljas troopilist palavust, et auto seest mõne minutiga saunakuumusesse kuumeneks. Vaid akende praotamisest ei ole sageli abi. Koer jahutab end suures osas lõõtsutamisega – kuid sedasi tõuseb autos ka õhuniiskus, kõrge õhuniiksus on aga veelgi ohtlikum tervisele. Palaval päeval koos koeraga liikudes tasub jälgida ka pinnast, kus liigutakse. Koer käib ju paljajalu – poolsulanud asfaldil ja päikese poolt põletavaks köetud liival. Käpaaluste ja küünte vigastused on sedasi kerged tulema.
Kuumi ilmu taluvad eritüüpi koerad erinevalt. Ohtlikum on suvekuumus lühikeste koonudega koertele, noortele ja vanadele. Kuid ka karval ning pigmendil on oma roll. Tume karv neelab heledast rohkem UV kiirgust. Rikkaliku karvaga koerte karvahooldust ei tohi suvel hooletusse jätta – lahtiharjamata karv muudab koerale suvesoojuse talumise raskemaks, kui selline karv saab märjaks, siis võib seal all nahk hauduma minna. Lühikese karvaga koerad taluvad palavust aga sageli kehveminigi kui rikkalikuma karvaga koerad. Erilist tähelepanu vajavad niisugused loomad, kes on vähese/puuduliku pigemendiga ja hõreda karvaga – päikesepõletus ja sellest hiljem arenev nahavähk pole midagi haruldast ka koertel. Mõnikord on abi päikesekreemidest, kuid – siin tuleb nõu pidada ka oma loomaarstiga. Koerad võivad kreemi lakkuda, kuid mitte kõik kreemide komponendid pole koertele ohutud. Äärmuslikel juhtudel tätoveerivad lääneriikides loomaarstid ülitundlike koerte pigmendipuudusega silmaääred ja ninaotsad ka tumedaks, sellega hoides ära põletusi.
Kuidas ära tunda kuumarabandust? Kuumarabandus on koertele eluohtlik seisund. Koer talub ülekuumenemist vaid lühikese aja, seejärel hakkavad tekkima tõsised aju-, südame- ja neerukahjustused ning loom võib surra. Kuumarabanduse tundemärgid on tavaliselt väga kergelt äratuntavad. Koer lõõtsutab palju, süda lööb väga tihedalt, nahk on kuiv ja kuum, koer on selgelt rahutu või väsinud, igemed pole normaalsed roosad. Kui koer juba tuigub, tuleb tegutseda väga kiiresti. Sealt edasi teadvuse kaotuseni ja koomani pole enam palju....
Koheselt tuleb ülekuumenenud koer viia varju ja püüda kiiresti tema kehatemperatuuri saada alanema. Selleks sobib kasutada jahedat (mitte jääkülma) vett – kas koera kasta veega või kasutada märgi rätikuid. Koera jahutamiseks tuleb märjad rätikud panna tema pea peale (kõrvadesse ei tohi vett sattuda, muidugi), kaela külgedele, kõhu alla, jalgadele (suured lihased), rindkere alaosasse. Kui koer suudab vett juua, siis tuleb pakkuda vähehaaval jahedat vett või anda lakkuda jääd. Liiga külm vesi võib anda soovitule vastupidise tulemuse. Kui koera seisund on juba veidi paranenud, tasuks viia teda ka loomaarsti vastuvõtule. Kuumarabanduse tüsistustena võib esineda ajukahjustust, südame- ja neerupuudulikkust, mis võivad jääda koera vaevama kogu eluks.
Suvise palavusega tuleb hoolega jälgida, et koera veekausis oleks puhas ja jahe vesi, vajadusel tasub sinna lisada näiteks jääkuubikuid. Mõned koerad armastavad veeprotseduure – selleks sobivad ka suvised lastebasseinid, kuhu koer saab ise sisse ronida. Peale selliseid veeportseduure tuleb koer võimalikult kuivaks kuivatada, sest karva jäänud vesi ei jahuta enam, pigem hakkab soojendama. Mõnikord leevendab kuumust, kui panna koerale lamamisasemeks niiskeid rätikuid või panna tema magamisaseme alla külma veega pudeleid.
Suvel on teisigi ohtusid meie lemmikutele. Meie veekogudes on üha enam levinud sinivetikad ja nendestki võib koer saada mürgistuse. Siin on lihtne reegel – pigem karta kui kahetseda. Kui vesi ei ole puhas selge ja läbipaistev, siis ei tasu koera ka sellisesse vette lasta, veel vähem lubada sellisest veekogust juua. Kui on kahtlus, et on saanud mürgistuse, siis tuleb kiiresti koera loomaarstile näidata. Loomaarsti juurest tasub läbi minna ka enne puhkusereise lõunapoolsetesse maadesse. Nii tasub enne uurida, kas nendes maades, kus koeraga käia, leidub koera tervist ohustavaid parasiite või nakkusi levitavaid putukaid, mis meie kliimas tundmatud.
Kaunist suve kõigile!
 
Artikkel kopeeritud autori loal Koertekojast.

Kunksu