Kommentaarid artiklile Mis viib noored enesetapuni?

MrsMoritz

29-06-2009 19:30:22

Aga massi vastu ei olegi vaja seista, lihtsalt tuleb endas kindel olla. See võib olla raske, inimestele kes pole kuigi suure egoga, aga isikupära on ju TEGELIKULT väga teretulnud nähtus.

Sithlady

29-06-2009 18:14:02

Iseendaks jäämine on väga raske. Nii kui kasvõi natukenegi erined (roosast)massist, tembeldatakse sind kohe emoks või surnupealuuks. Massist ei tohi ju erineda, eks ole? Pead olema täpselt samasugune nagu need 3 igavat barbie-klooni tänaval, et mitte langeda halvustavate pilkude ohvriks. Ja mõnitamine ning alandamine tekitavad depressiooni ja nii mõnigi õnnetu üritab enesetappu selle asemel, et enda eest seista. Kuid massi vastu ju ei saagi siesta .

Kunksu

26-06-2009 18:41:44

See iseendaks jäämine on kallis lõbu. Igal pool jääd silma, saad sildid külge, sinu ümber moodustub ringkaitse ja sind vaadatakse kui teadlase katseloomakest puuris ja mõeldakse välja, mida sinuga järgmiseks pihta hakata, et näha su reaktsiooni. Tsirkust ja leiba on ju vaja - ja enamus paraku on need, kes peavad teiste üle irvitamist, põlgust ja üleolekut normaalseks. Juba sellepärast, et kardavad, et kui nad massiga ei liitu, satuvad ise põlu alla.

Hea on see, et ilmuma on hakanud palju erinevaid eneseabi ja psühholoogia valla raamatuid - et kes tunneb huvi ja vajadust, sel on vähemalt võimalus end ise tee peale aidata. Vene ajal selline võimalus puudus - siis pidid täiesti üksinda ise hakkama saama.
Sest mida oli teha, kui koolis said kolki, õpetajad laiutasid käsi ja direktor maigutas suud, kodused käratasid peale, et ise oled kõiges süüdi ja vaata kuidas hakkama saad, oma probleem? Paljud noored hakkasid siis ja hakkavad ka nüüd selle peale jooma. Mured õpivad paraku ujuma - ja väga hästi ujuma.
Mida enam me kaugeneme loodusest ja hinge harimisest, seda enam probleeme tuleb. On aeg muuta mõtlemine materiaalselt hingelisele.

MrsMoritz

26-06-2009 16:59:39

Tõsi, see teema on sügav ja võiks kirjutada terve raamatu. Ning ka mina olen Sinuga nõus, mis puutub televisiooni ja arvutimaailma. See mida inimestele süümepiinadeta näidatakse ja sisendatakse on liiga julm, labane ja tavaliselt ka ülepaisutatud. Seega kaobki paljudel õige arusaam kus on piir õige ja vale, tõe ja ulme vahel. Isiklikult mul pole enamus aega midagi sellist telekast vaadata mis tõesti huvi pakuks. Aga paljudele pakub huvi..mis näitab et olemegi juba rajalt eksinud, usutaksegi arulagedat vägivalda ja normaliseeritakse see igapäevaellu. Kõik see ümberringi toimuv annab kokku masendava maailmapildi. Millel on ka vastavad tagajärjed. Tõeliselt tähtsad asjad elus hakkavad unustusse vajuma, tänu kiirusele, arengule, tehnoloogiale. Imetlen inimesi kes ei lähe selle hullusega kaasa ja julgevad olla nemad ise.

Kunksu

26-06-2009 16:40:37

Jutt on Sul MrsMoritz jumala õige, aga loomulikult ühes artiklis ei jõua lahata kõiki peamisi probleeme. See, et suhtlemine on pinnapealne ja vanematel pole töörabamise kõrvalt enam aega ega jaksu lapsi ja nende muresid märgata, on üks asi. Teine probleem on see, et populariseeritakse vägivalda. Juba multikates käib üks pidev tapatalgu ja lapsed kasvavadki üles teadmises, et peksmine ja tapmine on loomulik elu osa ja et seda lausa peabki tegema - kõik ju telekas teevad nii! Järgnevad filmid, kus on juba piirideta tapatalgud. Vaadake või meie oma 3 telekanalit: õhtupoolikuti on võimalus valida tapatalgusid kolmel erineval moel: kultuurselt ja piiratult, aga siiski - (ETV), või siis ohtralt verd, raskerelvastust või psühhot õhtust õhtusse: Kanal 2 ja TV3. Tapatalgutele assisteerivad loendamatud ladina-ameerika seebiooperid.
Hinge ja vaimu harimine - see on kuskile vähemärgatavale ajale ja päevale surutud, hea et päris välja pole surnud.
Müts maha Subboteja ja teiste toredate saadete tegijate ees!
Kui laps/noor ei vaata telekat, istub ta arvutis. ja mis seal on? Arvutimängud, kus tapetakse, tapetakse ja tapetakse.
Tulemus? Koolivägivald ja julmad noortevahelised suhted, sallimatus endast erinevate suhtes, mõnitamised, alandamised... Ja kuhu kannatanul pöörduda? Kooli sotstöötaja poole ei julge oma häbiga paljud pöörduda - ja vaevalt temagi jõuab kõigi probleemidesse süveneda. Kodus aga üksikema või kaks tööga tapvat vanemat, keda näeb kui kuuvarjutust oimetuks väsinud ja närvilisel kujul, nii et parem on neist eemale hoida. Probleemid aga ei kao kuskile, kui nendega ei tegeleta. Keegi meist ei sünni siia ilma teadmistepagasiga, kuidas elus hakkama saada. Kui vanemad pole leidnud aega seda õpetada (ja võibolla ei oska nad oma elugagi hakkama saada), siis polegi noorel seda tarkust mujalt kui väljaspoolt kodu õppida. Seal aga vaatab vastu vägivald igal sammul. Noorel pole kellegi poole pöörduda ja nii ta jooksebki ükskord ummikusse... ja siis kõik ümber imestavad, et ei tea küll, miks ta nii tegi..